Võõras
Noor neiu avastab tasapisi sarnasusi oma surnud vanaemaga, kellega ta tunneb seletamatut sidet.
Mallorcal vanavanemate majas suvepuhkust veetes sisustab teismeline neiu Cata (Zoe Stein) oma päevi väikese õe Evaga mängides, vanaema tüüdates, vanaisaga salaplaane pidades ja poistega flirtides. Rutiinne suvepuhkus katkeb järsult ühel ööl, kui ta leiab maja hoovist oma vanaema Catalina surnukeha.
Nüüd tunneb Cata ennast rohkem kadunud Catalinana. Tema surm on jätnud tüdruku hinge emotsionaalse tühimiku, mida viimane püüab täita vanaema kleitide kandmisega. Samas hakkab tüdruku kehas vanaema mõjutama ka leinavat vanaisa. Kuigi sellega kaasnevad mitmed välja elamata pinged, toob see kaasa lõpuks rahu, mida kogu leinav perekond pikemat aega on otsinud.
Lucía Aleñar Iglesiase esimene täispikk lavastus on hüpnootiline, mänguline ja poeetiline lugu sellest, kuidas leina ja mälestusi edasi antakse.
Film esilinastus Toronto filmifestivalil.
Lucía Aleñar Iglesias (1993) on Hispaania filmirežissöör ja stsenarist. Ta õppis filmiproduktsiooni New Yorgis Tischis ja stsenaristikat Columbia Ülikoolis. Enne omaenda filmide lavastamist omandas ta kogemusi produktsiooni ja casting’u alal. Tema läbimurdeteoseks sai lühifilm „Forastera“ (2020), mis käsitleb identiteedi, leina ja perekonna teemasid. Film esilinastus Cannes’i filmifestivali programmi „Semaine de la Critique“ raames ning seda näidati hiljem paljudel festivalidel üle maailma. „Forastera“ nomineeriti ka Gaudí auhinnale. Tuginedes oma lühifilmi edule, lavastas ta oma esimese täispika mängufilmi, samuti pealkirjaga „Forastera“ (2025). Tema loomingut iseloomustab introspektiivne tonaalsus, peen visuaalne keel ning keskendumine naiselikkusele, põlvkondadevahelistele suhetele ja piiridele mälu ning kujutlusvõime vahel.
Filmograafia:
Forastera (2025)
Filmi esitleb
