Viimane saadik
Afganistani viimane naisdiplomaat riskib kõigega, võideldes tüdrukute ja naiste õiguste eest.
Kui Taliban 2021. aastal Afganistanis taas võimule tuli, töötas Manizha Bakhtari Austrias suursaadikuna. Tänaseni on ta paradoksaalses olukorras, kus tema riiki juhtivat Talibani valitsust rahvusvaheliselt ei tunnustata, samamoodi nagu Taliban ei tunnusta Bakhtari enda esindajana Viinis. Ta on diplomaat ilma valitsuseta. Hoolimata kasvavatest poliitilistest ja majanduslikest raskustest on Bakhtari otsustanud jätkata vastupanu ning seista Afganistani tüdrukute ja naiste õiguste eest. Põrandaaluse algatuse, „Tütarde“ programmi kaudu aitab ta koolitüdrukutel haridust omandada, hoolimata sellest, et ametlikult on see tüdrukutele keelatud.
Natalie Halla dokumentaalfilm „Viimane saadik“ ei keskendu üksnes poliitilisele tegelasele, vaid laiemale võitlusele, mida maailm ei tohi unustada. See heidab valgust Bakhtari tööle, elufilosoofiale ja vastupanuvaimule, näidates, miks teda peetakse üheks olulisemaks Afganistani naiste õiguste eest seisvaks hääleks.

Filmograafia:
Y También Gaelle (2012, doc), Ein Spiel Der Gene (2014, doc), Neljä elementtiä - maa, vesi, ilma, tuli (Elu neljas elemendis, 2017, doc), Nowhere (2018, doc), Der Albtraum der Schamanen (The Shamans' Nightmare, 2021, doc), The Last Ambassador (2025, doc)
Filmi esitleb






