Soovi üks soov ja puhu ära küünlad. Mis soov see on?

Kamran Baxşızadə läks 2020. aasta sügisel vabatahtlikuna Mägi-Karabahhi sõtta. Lahingus, mis langes tema sünnipäevale, kaotas ta nägemise. Film algab sealt, kus sõjauudised lõpevad: noor mees tuleb koju – maailma, mida ta enam ei näe – ja peab kõike uuesti õppima, alates ruumist enda ümber kuni selleni, mida eluga nüüd peale hakata. Kaamera saadab teda argipäevades, mis ei ole kangelaslikud, vaid panevad proovile visaduse ja kannatuse. Film jälgib, kuidas lootus ja kangekaelsus ehitavad elu sinna, kus see pealtnäha võimalik ei ole.

Murad Allahverdi on noor Aserbaidžaani režissöör, kes on oma põlvkonnas üks silmapaistvamaid dokumentaliste. Siin filmis pole rindekaadreid, ega kuulide eest põgenemist, vaid midagi palju sügavamat – inimene kogu ilus ja valus, aga ka lootuses ja armastuses. Aga kas elu, mis kunagi oli, tuleb tagasi, isegi kui seda väga tahta? Mustvalge pildikeel on selles filmis kohe eriti kõnekas.

Mikk Granström