Sinisest sinisem
Eakas naine põgeneb sunniviisilise ümberasustamise eest ja asub vabaduse nimel seikluslikule teekonnale mööda Amazonast.
Brasiilia sinises taevas lehvib loosung „Tulevik kuulub kõigile!“, kuid kõrgemalt poolt on otsustatud, et need „kõik“ on ainult noorem põlvkond. Eakad inimesed paigutatakse muust maailmast eraldatud kolooniatesse. Alligaatorifarmis töötav 77-aastane Tereza keeldub aga oma saatusega leppimast ja otsustab „heategijate“ eest põgeneda. Tereza elus algab uus etapp ja düstoopiast saab eksootiline teekond. Mida julgemalt särtsakas naine oma vabadust naudib, seda rohkem maagilisi kogemusi ning seiklusi toob talle kulgemine mööda müstilist Amazonase jõge. Üks on selge: kunagi ei ole liiga hilja iseend leida ja õnnelikuks saada.
Režissöör Gabriel Mascaro ei varja, et selle filmi idee sündis vastupanust stereotüüpidele: „Me näeme harva eakaid inimesi süsteemi vastu mässamas, justkui mäss kuuluks ainult noortele. Tundub, nagu vanematele inimestele ei oleks lubatud düstoopias eksisteerida.“
„Sinisest sinisem“ võitis Berliini filmifestivalil žürii peaauhinna Hõbekaru.

Gabriel Mascaro (1983) on Brasiilia režissöör, stsenarist ja visuaalkunstnik, kes elab Brasiilias Recifes. Tema dokumentaalfilm „Doméstica“ (2012) esilinastus Amsterdami dokumentaalfilmide festivali võistlusprogrammis. Tema esimene mängufilm „Augusti tuuled“ (2014) tegi rahvusvahelise debüüdi Locarno filmifestivalil, võitis arvukalt auhindu ja pälvis laialdast kriitikute tunnustust. Järgmisel aastal valmis mängufilm „Neoonvärvi härg“ (2015), mis esilinastus Veneetsia filmifestivali „Orizzonti“ programmis, võitis seal žürii eripreemia ning linastus ka mitmetel teistel festivalidel, sealhulgas Torontos. Film valiti ka The New York Timesi 2016. aasta kümne parima filmi hulka. Samal aastal korraldati Mascaro retrospektiiv New Yorgi Lincolni keskuses. Tema filmid on võitnud üle 50 rahvusvahelise auhinna. Tema uusim film „Sinisest sinisem“ (2025) esilinastus Berliini rahvusvahelise filmifestivali põhivõistlusprogrammis ja võitis Hõbekaru žürii grand prix’.
Filmograafia:
The Beetle KFZ-1348 (2008, doc, co-dir), Um Lugar ao Sol (2009, doc), Avenida Brasília Formosa (2010, doc), Doméstica (2012, doc), Ventos de Agosto (Augusti tuuled, PÖFF 2014), Boi Neon (Neoonvärvi härg, PÖFF 2015), Divino Amor (Divine Love, 2019), O Último Azul (The Blue Trail, 2025)




