Lühianima maailm ja anima võistlusprogrammi filmid peegeldavad sugugi mitte üllatavalt (kuid võimekalt ja väljendusrikkalt) meie igapäevaelu kaasaegseid muresid – nii Maal kui ka mujal. Need kujutlevad olukordi, kus meie kullakallis keskkond on muutunud palavamaks või vähem turvaliseks, ent inimesed peavad sellest siiski parima võtma, kasutades selleks mokumentaalide stiilis surmtõsise näoga edasi antud huumorit. Nad lendavad kosmosesse (igati edukalt), et tähistada üksikisiku õnne ja teistsuguseks olemise rõõmu, ning tulevad siis tagasi Maale (esimene peatus: Balkan ja Belgia), et tegeleda perekonnasiseste asjadega (issi- ja emmeprobleemid, eks ole?). Ei jäeta tähelepanuta ka meie tavalisi sotsiaalseid murekohti: on käsitsi joonistatud animeeritud proteste, nukkudest immigrante, Veneetsia arhitektuuri, ääretult rahvarohke Aasia metroo, liiga toksiline (ja hirmnaljakas) loomade vaheline sõprus, lamenukutehnikas uusaastaöö – meditatiivne Poola kohtumine. Kogu programmi läbib teatav sidemete loomise vajadus – mõnikord väljendatakse seda eksperimentaalselt või lausa lauldes. Püsige (visuaalsel) lainel.