Klaasist puuris
Vaidlusi tekitanud õudusfilmiklassika inimhinge kõige tumedamatest soppidest.
Filmi tegevus toimub teise maailmasõja järel Hispaania maamajas, kus sõja ajal lastega kohutavaid eksperimente sooritanud natsiarst Klaus (Günter Meisner) on pärast enesetapukatset jäänud lamama talle kohandatud kambris, n-ö raudkopsus, mis laseb mehel hingata. Ühel päeval saabub sinna noormees Angelo (David Sust), kes pakub mehe abikaasale (mullu detsembris lahkunud Pedro Almodóvari filmide staar Marisa Paredes) oma teeneid ja on nõus Klausi iga päev põetama. Peagi selgub, et Angelol on sünge saladus, mis on seotud Klausi minevikus sooritatud kuritegudega.
Tunnustatud katalaani režissööri Agusti Villaronga („Kuulaps“, „Must leib“) debüütfilmi on sageli nimetatud Hispaania žanrikino üheks olulisemaks ja samas vaidlusi tekitavamaks filmiks. Kuigi film on inspireeritud 15. sajandil elanud lastetapja parun Gilles de Rais’ karakteril ja Marquis de Sade’i loomingul, seisab see siiski lähemal Pier Paolo Pasolini filmile #Saló ehk Soodoma 120 päeva“, mis analüüsib sarnaselt Villaronga filmile fašismiga kaasnenud traumasid.
Helmut Jänes
Agustí Villaronga (1953-2023) oli Hispaania filmirežissöör Palma de Mallorcalt, kes oli tuntud poeetilise ja sageli rahutust tekitava trauma, mälu ja identiteeti käsitluse tõttu oma filmides. Ta õppis Barcelona Ülikoolis kunstiajalugu ning hiljem suundus tööle filmi alal. Tema debüütfilm „Tras el cristal“ (1986) linastus esmakordselt Berliini rahvusvahelisel filmifestivalil ja kinnistas tema maine julge, psühholoogilise kino tegijana. Ta pälvis laiemat tunnustust filmiga „El niño de la luna“ (1989), mis tõi talle Goya auhinna parima originaalse stsenaariumi eest. Film „Must leib“ (2010) oli märgiline saavutus katalaanikeelses kinos – film võitis üheksa Goya auhinda ja esitati esimese katalaanikeelse filmina Hispaania kandidaadiks parima mitteingliskeelse filmi Oscarile. Hilisemad teosed, nagu „El mar“ (2000) ja „El vientre del mar“ (2021), pälvisid auhindu vastavalt Berliini ja Málaga filmifestivalidel. Villaronga sai oma karjääri jooksul arvukalt riiklikke tunnustusi, sealhulgas Kaunite Kunstide Teenete Kuldmedali 2022. aastal.
Filmograafia:
(Valik/Selected): Tras el cristal (Klaasist puuris, 1986), El niño de la luna (Moon Child, 1989), 99.9 (1997), El mar (2000), Aro Tolbukhin - En la mente del asesino (2002), Pa negre (Must leib, 2010), El rey de La Habana (2015), Born a King (2019), El ventre del mar (The Belly of the Sea, 2021)
Filmi esitleb
