Öökino
Legendaarne öökino annab unistele särtsu ja unetutele kosutust. Mitmetunnisel maratonseansil näeb publik lühifilme komöödiatest luupainajate ja muude hullumeelsusteni välja.
Legendaarne öökino annab unistele särtsu ja unetutele kosutust. Mitmetunnisel maratonseansil näeb publik lühifilme komöödiatest luupainajate ja muude hullumeelsusteni välja.
Gordon helistab spordiraadio saatesse, et jalgpallur Jack Grealishi üle pahameelt avaldada, kuid paljastab selle käigus liiga palju oma sügavaimate ihade kohta.
Mélanie, 41-aastane influencer, jääb oma sotsiaalmeedia jaoks postitust salvestades poole lause pealt seisma, kui autoga saabub kohale Sarah – atraktiivne 28-aastane naine – ja pargib sõiduki liikumispuudega inimestele mõeldud kohale. Šokeeritud Mélanie otsustab Sarah rikkumise pärast korrale kutsuda, seda kõike oma poja ja veebijälgijate silme all.
Lükates käru, millel on kineskoopteler, eksleb üksik rändur Namiibia kõrbes ja üritab antenni abil korralikku telesignaali leida. Kui signaal sahinasse mattub, jätkab ta paremat levi otsides rännakut üle soolakute ja mäeharjade. Külla sattudes üritab ta inimestega suhelda, kuid aetakse minema. Olles kurnatud ja pettunud, loobub ta sügavamal kõrbes lõpuks kättesaamatu püüdmisest ja lõhub teleri. Ent uus signaal juhatab ta millegi ootamatuni – teise inimeseni. Tänu muusikale ja tantsule tekib kahe võõra vahel side.
Mees püüab sõprade seas leida oma kohta.
Kopenhaageni metroo on üks maailma arenenumaid. See on täielikult automatiseeritud ja juhita rongid sõidavad ööpäev läbi. M3-liin kulgeb ringina maa all kordagi päevavalguse kätte tulemata. Aga kuidas tuleb intelligentne masin toime sellega, et on lõputult ringi sõites pimedates tunnelites lõksus?
1980. aastate kujuteldavas Ameerikas võtab tutvumisvideote salvestamine hirmutava pöörde, kui üksildased vallalised saavad teada, et neid jälgitakse.
Täiust ihalev pühendunud tantsija jääb lõputu harjutamise lõksu. Ta sunnib iga kordusega keha piire ületama, kuni valust saab koreograafia osa. Ta ei anna alla ka siis, kui hakkab reaalsustaju kaotama. Kui tantsija lõpuks keset tantsu kokku variseb, kostavad nähtamatu publiku ovatsioonid. Sel hetkel sulavad häving ja eneseteostus üheks.
Schijndelist pärit 27-aastane mustanahaline naine usub, et ta on Bella Hadid. Kui ta väljamõeldud dokumentaalfilmi tarbeks intervjuud andes tõega silmitsi seatakse, viib see kurbade tagajärgedeni. Absurdse identiteedi ja enesekuvandi portreteerimisest saab tragikoomiline meediasatiir, mille käigus Bellast saab sõna otseses mõttes objekt.
Internetis ägedasse sõnasõtta sattunud Peter ja Jill saavad teada, kui halvasti võib asja isiklikuks ajamine lõppeda.
Kuidas tõestada, et me oleme olemas?
Parkimisautomaat Parky asub Chicago kesklinnas Sunshine’i parkimismajas. Lifti ning esimese korruse sissepääsu vahele müürituna on ta määratud igaveseks maailma läbi kalasilmaobjektiivi vaatlejana jälgima. Ometi tundub, et ta soovib sõnavara ja suhtlemisvõime puudumisest hoolimata tunda ning kogeda sama, mis inimesedki.
Austusavaldus tööle ja töölistele, kelle käed kannavad põlvest põlve edasi mälestusi, oskusi ja kuuluvustunnet.
Film põhineb John Smedley ajaloolise Lea Millsi tekstiilivabriku arhiivimaterjalidel ja seal töötanud inimeste lugudel. Filmi tellis Animate Projects WORK Recordsi raames kultuuripärandiprogramm, mis uurib Ida-Midlandsi piirkonna tööliselu ajalugu.
Rännak alateadvusse, kus kõik on omavahel seotud, miski pole ette määratud ja kõik on pidevas muutumises. Loomulikul teel muutunud teadvusseisundis hajuvad aja ja ruumi piirid. Helid muutuvad nähtavaks, vormid kuuldavaks. Sügavamalt keskendudes avardub taju veelgi – toonide kaskaad põimub nähtavate vormide ja nende peegeldustega, astudes aeg-ajalt omavahel dialoogi.
Vaikusest ja tolmust maakera. Varemetest tärkab taas haletsusväärne elu. Kes vaatab pealt?
Eksperimentaalses kaamera all loodud animatsioonis on kasutatud ehtsaid juuksekarvu. Pärsia keeles tähistab sõna „tar“ nii juuksekarva kui ka traditsioonilist Iraani keelpilli. Sümboolses loos tungib raevunud sajajalgne muusikainstrumente purustades tütarlapse siseilma. Kaose ja dissonantsi keskel kostma hakkav keelpilli õrn heli avab muutusele ukse.
Muusikud Bobby Conn ja Monica BouBou siirduvad astraalmaailma, jättes oma kujuteldavad kaaslased DUKSi ja L.A.R.R.Y. maha. Kahekesi jäänud uudishimulik paar leiab salapärase pudeli ning triivib läbi algeliste teleunenägude astraalmaailmast tagasi Maa kiirtoidust küllastunud maailma.
Moonduva horisondiga viljatus kõrbes ärkavad varjud üksildase ränduri ümber ellu ning ta kohtub millegi tabamatuga, mis näib olevat pooleldi mälestus, pooleldi miraaž. Woody Jacksoni muusikast inspireeritud film hägustab heli ja kujutise piire, luues kaasahaarava mõtiskluse üksindusest, müüdist ja alateadvusest.
Ansambli Tulipomania muusikaalbum „Absolution“ sündis, kui tunnustatud kirjanik Jeff VanderMeer palus neil luua muusika seoses „Southern Reachi“ sarja neljanda osa „Absolution“ ilmumisega.
Filmis põimuvad saladused, usaldus ja reetmine peegeldavad nii Tulipomania albumi helimaastikku kui ka Jeff VanderMeeri teose keerukaid jõujooni.
Tagasi pole kohkutud ei romaani eksistentsiaalse ängi ega ka tundmatusega silmitsi seisva inimese kõige süngemate impulsside ees. Filmi killustunud narratiiv seab kahtluse alla võimaluse jõuda tervikliku tõeni.
Mõjutamise ja mõjutatud olemise protsessi peegeldamiseks on romaani tekst ümber kujundatud kollaažitehnika abil. Taustaks on kasutatud romaani lehekülgi, kus teksti on markeeritud või kustutatud. Lisaks on lehti ka puruks rebitud. Kujutised on kaaderhaaval stop-motion tehnikas üles võetud. Animatsiooni loomiseks osteti ja hävitati mitu raamatu eksemplari.
mees loetleb talle kuuluvaid asju
Elo isoleeritud 18. sajandi Eesti külas püüab ellu jääda kogukonnas, mis ei paku talle ei turvalisust ega lahkust. Vagad külaelanikud kardavad neid ümbritsevaid pimedaid metsi, uskudes, et puude vahel varitsevad üleloomulikud vaimud. Aga kui Elo reedavad need, keda ta kunagi usaldas, hakkab ta kahtlema, keda ta tegelikult kartma peaks – metsas nähtamatuid vaime või külaelanikke.
Produtsent ja režissöör Anna Veisman (2002) on lõpetanud 2021. aastal Tallinna Prantsuse Lütseumi ja omandanud bakalaureusekraadi audiovisuaalse meedia erialal 2025. aastal Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudis (BFM). Ta on töötanud Hypnofilms Estonia projektijuhina, olnud Ukrainast pärit folktroonikaansambli Go_A meedia- ja avalike suhete juht. 2023. aastal asutas filmitootmisfirma Weisman OÜ.
Raúl ja Lucas on eluaegsed sõbrad. Ühel päeval kui Raúl Lucast koju sõidutab, palub Raúl Lucaselt teenet. See on midagi väga tähtsat ja Lucas on talle niikuinii ühe teene võlgu.
Hiiglase kasvu Felix on põrguliku vangla piinavatest tingimustest sõltumata leidnud viisi, kuidas näha elu helget poolt. Õelale vanglaülemale pole see kahe silma vahele jäänud ja ta annab endast kõik, et rõõmsameelse vangi elu põrguks teha.
Lola on murtud rangluuga haiglasse sattunud. Kanderaamile aheldatuna ei saa ta teha muud kui oodata. Kui kaks parameedikut lõpuks Lola enda hoole alla võtavad, avastab naine, et neil on temaga hoopis teised plaanid. Ta püüab teha kõike, et end vabastada.