Dead Man's Wire
Gus Van Sant muudab pentsiku tõestisündinud krimiloo põnevaks ajalooliseks draamaks.
44-aastane Anthony G. Kiritsis ehk Tony (Bill Skarsgård) sisenes 1977. aasta 8. veebruari hommikul Meridiani laenufirma presidendi Richard O. Halli kabinetti ja võttis ta pantvangi, kasutades selleks kärbikut, mille päästiku ühendas traadiga Halli peaga nii, et ka too hukkuks tema maha laskmise korral. Selles maailma vapustanud tõsieluloos nõudis Tony viit miljonit dollarit, vabanemist süüdistustest ja kohtumõistmisest ning Halli vabandust temalt talle „võlgnetu“ välja petmise eest.
Kahekordse Oscari nominendi, vanameistri Gus Van Santi („Hea Will Hunting“, „Elevant“) 18. täispikk filmilavastus ja tõsielust inspireeritud „Dead Man’s Wire“ esilinastus tänavu Veneetsia filmifestivali võistlusprogrammis.
Gus Van Sant (1952) tegi koostööd Roger Cormaniga, enne kui pälvis tähelepanu geimaailmast rääkiva filmiga „Mala Noche“. Oma sõltumatut isikupära ja provokatsioonivalmidust on ta demonstreerinud paljudes filmides, sealhulgas „Mu oma isiklik Idaho“ (1991). 2003. aastal Cannes’is Kuldse Palmioksaga pärjatud „Elevant“ andis taas hoo sisse Gus Van Santi autorifilmidele, millele järgnesid „Viimsed päevad“ (2005), „Paranoid Park” (2007) ning parima stsenaariumi ja meesosatäitja (Sean Penn) Oscariga pärjatud „Milk“ (2008). „Dead Man’s Wire“ on Van Santi 19. täispikk mängufilm.
Filmograafia:
(Valik/Selected): Drugstore Cowboy (Apteegikauboi, 1989), My Own Private Idaho (1991), Good Will Hunting (Hea Will Hunting, 1997), Elephant (Elevant, 2003, PÖFF 2004), Last Days (Viimsed päevad, PÖFF 2005), Paranoid Park (2007), Restless (Püsimatud, PÖFF 2011), Promised Land (Tõotatud maa, 2012), Don't Worry, He Won't Get Far on Foot (Ära muretse, ta ei jõua jalgsi kaugele, 2018), Dead Man's Wire (2025)